Mais 1976 alustati Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse ehitamist (täpsem info).
2. juunil 1980 toimus Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse pidulik avatseremoonia.
28. juunil 1980 avati keskuse olümpiaküla.
19. juulil 1980 jõudis olümpiatuli Moskva olümpiamängude purjeregatilinna Tallinna, kus Raekoja esisel väljakul toimus olümpiatule pidulik vastuvõtutseremoonia.
20. juulil 1980 kell 15.59 kuulutas regati korralduskomitee esimees Arnold Green XXII olümpiamängude purjeregati avatuks.
Kell 16.22 süütas Tallinna olümpiaregati tule Vaiko Vooremaa, 17-aastane Haapsalu I keskooli abiturient, kahekordne juunioride maailmameister jääpurjetamises ja NSVL noortemeister purjetamises.
Arnold Green ja Tallinna saabunud Rahvusvahelise Olüpiakomitee ametlik esindaja Gunnar Ericsson tervitasid kõiki olümpialasi ja organisaatoreid, külalisi ning kodurahvast.
Avatseremoonial lõid tanstu Miškad ja Vigrid, Tallinna olüpiaregati maskotid, kelle kujukestest said hinnatud olümpiameened.
Tallinna olümpiaregati arvukaim jahiklass oli Finn, kus osalesid 21 riigi purjetajad. Finn on alates 1952. aastast olnud olümpiaregattide ainuke ühemehejaht. Kõige väiksem (vaid 10 ruutmeetrit purjepinda), aga ka kõige sportlikum olümpiaalus.
470-d seilasid Tallinnas alles teist olümpiaregatti ja osavõitjaid oli selles klassis 14 riigist.
Lendav Hollandlane sai olümpiaklassijahiks 1960. aastal. Osalejaid oli Tallinna olümpiaregatil 15 riigist. Soling tegi olümpiastardi 1972. aastal Kielis. Klassis osalejaid oli purjeregatil 9 riigist.
Kiireima olümpiaalusena pääses Tornaado olümpiastarti alles aastal 1976 Kingstonis. Osalejaid Tallinna olümpiaregatil oli 11 riigist.
Star on vanim olümpiajaht, mille avastart olümpial jäi juba aastasse 1932. Tallinnas oli osalejaid selles jahiklassis 13 riigist.
Kümme päeva põles Pirital olümpiatuli. Osalenud 23 riigi purjetajatest pöördusid Tallinnst medalitega koju 12 riigi sportlased.
Regatt õnnestus – selline oli nii purjetajate kui korraldajte üksmeelne arvamus.
30. juulil 1980 kuulutas ROK-i president lord Michael Killanin XXII olümpiamängude Tallinna purjeregati lõppenuks.
21 aastat oli TOP riigi omanduses. Alates 2002.a. märtsist on TOP eraomanduses.
Täna on TOP aktsiate omanik Regati Valduse OÜ 100%.